Tänulikkus

Elu argipäev võib ühel hetkel saada iseenesest mõistetavaks. Me ei mõtesta lahti juba olemasolevat, kui midagi erilist, midagi mille eest olla tänulik. Unistame sageli enamast ning arvame, et kui mul on see või too asi, siis saan ma õnnelik olla. Iga uus asi kaotab aga kiiresti uudsuse efekti, muutudes samasuguseks argiseks asjaks, nagu kõik muu meie ümber. Meie võimalused omada abistavaid kodumasinaid, riideid või kasvõi võimalust hoolt kanda oma kodu, oma aia eest, võivad saada tüütuks kohustuseks.

Lastevanematena leiame end tõenäoliselt üsna sageli üht või teist sorti ülekoormuse all. Elu erinevad aspektid saavad meist võitu ning energiat ei tundu jaguvat: puhta pesu hunnik diivanil kasvab või jääb sootuks masinast välja võtmata; õhtusöögiaeg läheneb ning asjalikult planeeritud eine jääb ajanappuse tõttu valmistamata; põrandate pesemine tundub kõige ebameeldivam kohustus.
Kas kõlas tuttavalt? Võibolla ei käinud eelpool öeldud väited täpipealt sinu kohta, võibolla peegeldab midagi muud sinu argielu paremini. Kuid ilmselt ei ole liialdus see, kui ütlen, et meil kõigil on hetki, kus üks või teine majapidamistöö ja argielu "kohustus" jääb ootama homset päeva ja homse saabudes võibolla veelkord homset päeva. Mõnel meist on neid hetki harvem, mõnel sagedamini. Minulgi on elus ette tulnud raskeid perioode, kus mõned kodused tegevused saavad tehtud läbi raskuste.

Leidsin aga ühel hetkel end taas mõtete rajalt ning minu tegemistele andis uue vaatenurga (eriti praegu kus hetkel tuleb beebi hektilise ööpäevarütmi kõrvalt leida väikeseid aknaid koduste tööde tegemiseks) mõtteviisi muutmine - tüütud majapidamiskohustused on võimalused olla tänulikud. Näiteks: ma saan olla tänulik, et mul on kodu mis pakub peavarju ja turvatunnet mitte vaid meile ja meie lastele, vaid on saanud elupaika pakkuda vanemate kaotamise järgselt veel kahele lapsele, selle asemel, et nuriseda kui palju on tube mille põrandaid tuleb mul pesta; ma saan olla tänulik, et mul on voodi kuhu igal õhtul puhkama minna, selle asemel, et kurta kui tüütu on voodipesu vahetada ja voodit iga hommik korda seada; ma saan olla tänulik, et minu lastel on riided mida kanda, selle asemel, et viriseda kui palju pesu pean iga nädal pesema, sorteerima, lappima ja kappidesse panema.

Loodan, et selline mõtteviisi muutmine aitab Sinulgi leida leevendust ja tuge olukordades, mil tunned raskust enda õlul ning rõõm juba elus olemasolevast näib olema kadunud.