Vaba loomise rõõm

Detsembri kuus on meie kodu põrandad olnud igal nädalal täidetud paberisodiga, mitmed lauad kaetud erinevate käsitöötarvete ning pooleli olevate meisterdamise projektidega. Liimiplekke tuleb maha pesta sagedamini, kui ükskõik milliseid teisi plekke. Vahel tuleb kerge ahastus peale kogu seda segadust vaadates, kuid päeva lõpuks saan tunda vaid siirast rõõmu - laps on loonud midagi oma kätega. Tal on olnud idee, ta leiab viisid selle elluviimiseks, lahendab ette tulnud probleeme ning lõpuks sisustab oma aega isetehtud mängudega. Tõeline idüll :)

Seekord valmis 7a pojal jääkarude mäng. Suurimaks väljakutseks ruumilise mängukoha loomisel oli paberite püsti seadmine. Laps ei heitunud ega andnud alla, vaid leidis juba hetk pärast probleemi ilmnemist täiesti iseseisvalt lahenduse. Ainult vaata ja imesta lapse leidlikkust, kannatlikkust ning tahet kõike ellu viia. 
Ütlen ikka ja jälle oma lapsele, kui näen tema järjekordseid leiutisi (olgu need paberist või kasvõi legost), et üks asi on millegi peale tulla, teine asi on idee ka ellu viia. Minul endal on sageli ideid, kuid oskust seda kõike ellu viia niiväga mitte :)

Kuid kui palju võimalusi annavad sellised tegevused lapse arendamiseks - laps töötab pidevalt oma käeliste oskuste arendamise kallal, niisamuti keskendub ta oma tähelepanu ja püsivuse treenimisele, lisaks peab ta mõtlema ja lahendama ettetulevaid probleeme (probleemilahendusoskusest jääb lastel sageli vajaka), juurde saab lõimida valdkonnapõhiste teadmiste kinnistamist ja uute õppimist ning lõpuks saab arendada nii sotsiaalseid-, kui ka mänguoskuseid.
Ka eripedagoogilise tugiteenuse parimateks kaaslasteks on sageli erinevad paberid, liim, käärid ja valik pliiatseid (pisidetailide joonistamiseks), sest kõiki mänge ei saa kabinetti soetada, ühel hetkel tervitab sind lihtsalt ruumipuudus :) Vaid iseenda fantaasia saab olla piiriks omanäoliste ja põnevate mängude loomisel.